Mallorcast ja Palmast

Meie giidituur algab lausega: "Good morning everybody and welcome to Mallorca, an island which was once described by the famous writer Borges as a place very similar to happiness." - Tere hommikust kõigile ning tere tulemast Mallorcale, saarele mida kuulus kirjanik Borges kirjeldas "kohana väga sarnasena õnnelikkusele."

Jah, just nii see on.

Mallorca tänu oma soodsale asukohale Vahemeres on olnud erinevate kultuuride ja regioonide mõju sfääris ning kuulunud erinevate impeeriumite koosseisu, mis on kujundanud selle kultuuri ja inimesi. Samuti mõjutab siinseid inimesi ja elustiili see, et siin on imeline loodus, meri ning 300 päeva aastas päikest.

Sõites saarel erinevates kohtades ringi ei saaks nagu arugi, et see on suuruselt kõigest 1,5 x meie Saaremaad. 

​

Mallorca teeb ilusaks tema imeline loodus. Saare lääne ja põhja äärt kaunistab imeline Serra de Tramuntana mäeahelik, mille kultuur ja loodus on kirjutatud Unesco maailmapärandi sekka. Imelised rannad kaljude vahel ning muinasjuturaamatute illustratsioone meenutavad külakesed teevad selle piirkonna paradiisiks omaette. 

Saare põhja ossa jäävad kuulsad linnad nagu Pollenca, Alcudia (kunagine Rooma impeeriumi aegne saare pealinn) ja kuurotlinn Can Picafort. Kuulsaks turismiobjektiks on looduslikult imeline Cap de Formentor (Formentori neem).

Ida ja lõuna kaldale jäävad peamiselt imelised rannad

Palma de Mallorca

Palma de Mallorca ehk Palma on Mallorca suurim linn, nö pealinn, Baleaaride autonoomse piirkonna keskus. Palma nimi tuleb palmidest, mis uhkelt pealinna erinevaid alleesid ja muid tänavaid ja parke kaunistavad. Palm ei ole tegelikult looduslikult Mallorcal kasvav puu, see on siia sisse toodud araablaste valitsemise ajal Põhja-Aafrikast. Palmas elab ligikaudu 420 000 inimest, kuid oma olemuselt puudub siin suurlinnale omane "kiirustamine ja rabelemine" 
Palma asukohal loodi ametlikult asula aastal 123 e.Kr, kui Rooma impeerium Mallorca vallutas. Nö pealinnaks oli tollal ajal Alcudia, Palma oli kõigest sõjaväebaas. Peale Rooma impeeriumi lagunemist käis siin pidev võitlus erinevate religioonide ning kultuuride vahel kuni lõplikult aastal 902 p. Kr vallutasid Mallorca ja Palma araablased Põhja-Aafrikast. Nemad lõid linna nimega Medina Mallorca ning ehitasid siia linnamüüri ning kuningliku palee, mošeedest rääkimata. 
Aastal 1229 vallutas linna Aragoni kuningas Jaume I (James I ), peale mida algas kristlik aeg. Jaume I ajal algas hiiglasliku katedraali ehitus, mis kestis peaaegu 4 sajandit. Katedraal on pühendatud neitsi Maarjale, merele ning kohalikud kutsuvad seda lihtsalt La Seu (katalaani keeles katedraal). Katedraali kaunistab maailma suurim gooti stiilis vitraažaken. 

Jaume II ehitas ilusa lossi - Bellver lossi, et kaitsta end võimalike moslemite uute rünnakute eest. Lossi ümber on nö püha mets, kus toimus omal ajal kõige verisem lahing Mallorcal ning sinna uute ehitiste ehitamine on keelatud. 

1950ndatel hakkas Palmas ja üldse Mallorcal kasvama turism. See kasvas nii plahvatuslikult, et saarele tuli juurde palju töölisi nö mandri-Hispaaniast ning linn hakkas tohutu kiirusega suurenema. Lammutati maha keskaegsed linnamüürid (v.a merepoolne osa) ning loodi mitu uut linnaosa. Samuti hakati ehitama meeletutest kogustes hotelle. 
Et suurt inimmassi ning autosid linna keskusest vähendada täideti katedraali poolne vahemere rannik nö pinnasega ning loodi suur park, rannapromenaad ning autoteed. Täna, 50 aastat hiljem on linnal sama probleem - kuhu mahutada suur turistide hord....